Uneapnoe

Norskamine on tavaline perekonniti ja põlvest põlve esinev uneaegne hingamishäire. Kui norskamisega kaasnevad ka hingamispausid, on tegemist juba salakavala haiguse unelämbustõve ehk uneapnoega. Hingamispauside ajal on lõtvunud ülemised hingamisteed kas osaliselt või täielikult kokku vajunud.

Hingamisseisakud põhjustavad lämbumistunnet, sest kogu organism vaevleb kroonilise hapnikupuuduse käes. Iga hingamispausiga kaasneb järsk vere hapnikutaseme langus ja süsihappegaasitaseme tõus, mis kutsub esile peaaju hingamiskeskuse erutuse ning adrenaliini jt stressihormoonide paiskumise vereringesse, tuues kaasa vererõhu kõikumist, südamerütmi muutusi, ainevahetuse kiirenemist ja sagedasi aju ärkamisi.

Kosutava ööune nautimise asemel võitleb keha iga hapnikusõõmu pärast, uni on katkendlik ja päevane toimetulek häiritud. Ajapikku kurnatakse välja organismi kompensatoorsed mehhanismid ning suureneb kõrgvererõhutõve, südamerütmihäirete, aju- ja südame- infarkti, südamepuudulikkuse, rasvumise ja diabeedi tekkimise risk.

Info uuendatud: 07.09.2011